Suur tigudiivan ja kaks tugitooli mis on läbinud täieliku kapitaalremondi. Kogu polsterdus uuendatud ja iluliistud restaureeritud.

Olen jälginud polsterdajate töid ja leidnud palju vigu mida teha ei tohi. Järgnevalt toon nendest mõned välja ja püüan põhjendada miks nii ei ole mõistlik seda tööd teha. Sageli tehakse vigu oskamatusest kuid ka sellepärast, et kiiremini töö valmis saada, eriti siis kui kliendilt ei julgeta õiget tasu küsida.

Alustan täiesti algusest VEDRUDE SIDUMINE

1. Vedrutraadid mille peale verdud kinnitatakse ei pingutata korralikult. Sellisel juhul venib põhi alla ja vedrud jäävad pärast ebaühtlase pingega. Põhjus - oskamatus traate pingutada või kiirustamine. Pärast tangidega vedrude painutamine on vale, sest venib tagasi. Traadi kinnituskohale lüüakse ka lisaks kobad, traat aasad.

2. Jutevöö jäetakse lõdvaks, põhjus sama mis traatidegi puhul. Oskamatus ja õige tööriista valiku puudumine ning kiirustamine. Jutevöö peab olema naeltega kinnitatud mitte ainult püstoliklambritega.

3. Vedrud jäetakse püstisesse asendisse rihtimata. Sellised vedrud veavad ennast ka polstris viltu ja surevad rutem ära. Põhjus - oskamatus rihtida ja ka aja kokkuhoid, sest seda ju klient ei näe.

4. Vedrud õmmeldakse liiga lõdvalt põhja külge, kus nad liiguvad ja hööruvad alusnööri läbi ning painduvad risti, teevad polstri katki. Põhjus - oskamatus või kiirustamine. Ei peeta oluliseks ja pole juhendaja poolt õigesti ette näidatud.

5. Vedrude ülemise rõnga kinnituskoht pannakse juhuslikku asukohaga, mis teeb polstri ebaühtlaseks. Põhjus oskamatus ja kiirustamine.

6. Vedrud seotakse kohe ühe nööriga jäetakse libiseva sõlmega rihtimise nöör panemata. See on viimasel ajal väga levinud ja kahjuks ka nii õpetatakse enamus kohtades kus polsterdajate koolitus on. Selline teguviis ei lase vedrusid õigesse asendisse sättida, õiget kõrgust saavutada ning korralikku vedrustust luua. Põhjus - vale õpetus, kiirustamine ja ka oskamatus vedrusid vajaliku kõrgusega polstrisse panna.

7. Valitakse vale kõrgusega vedrudei panda esiread kõrgemad ja tagumised madalamad või voodi puhul välimised kõrgemad. Selliselt ei suudeta luua õiget kaldenurka ja tugevat polstrit, sest esiäär hakkab ära vajuma. Põhus - oskamatus, vale õpetus ja ka hinna kokkuhoid, kõrgem vedru on kallim.

8. Pannakse tagasi vanad vedrud. Vedrud mis on aastakümneid polstris olnud on väsinud või surnud, purunemise ääre peal ja vajavad kindlasti uuendamist. Vanadest vedrudest polster enam ei kesta. Põhjus, kliendi soov kes arvab, et vedrud on head küll, raha kokkuhoid, teadmatud mis vedrudega võib mõne aja mõõdudes juhtuda. Ka vale õpetus mõne isehakanud juhendaja poolt.

9. Vedrude sidumise juures ei jälgita, et vedrude reas olevad oleksid kõik võrde kõrguse peal ja vajaliku kalde all või otseses asendis. Sellised juhuslikud polstrid on ebaühtlased ja sellistes polstrites nöörid olles erinevate pingete all purunevad kiiresti. Põhjus - vale juhendamine, kiirustamine, odava hinnaga töö pakkumine.

10. Vedru alumiste rõngaste alla ei panda vatti, mis hoiavad vedru paremini püstises asendis ja pikendavad nende eluiga. Põhjus - teadmatus, vale juhendamine ja kiirustamine.

11. Ääred seotakse ebaühtlaselt ja selliselt, et osa nööre jääb lõdvaks. Põhjus - vale juhendamine ja oskamatus. Sellised ääred nõrgestavad polstrit annavad osadele nööridele liiga suure pinge ning lühema kestvusaja.

12. Vedrutraat jäetakse korralikult kinni õmblemata vedrude külge ja vedrude vaheline traat vikkimata. Traat tuleb lühikese aja jooksul vedrude küljest lahti, puruneb ning lõhub polstri. Põhjus - oskamatus, vale juhendamine, odava töö tulemus, et rutem polstrit valmis saada. Olen sellist vedrutraati isegi mõne polsterdaja kodulehel märganud ja see viitab väga halvale koolitusele.

13. Diagonaal nöörit jäetakse ära või ei tehta ristumiskohtadesse sõlmi. Diagonaalid tugevdavad polstrit, sõlmed hoiavad ära höördumise. Põhjus - oskamatus, vale juhendamine ja jällegi kiirustamine odava töö tegijate poolt.

14. Nöörid sõlmitakse, jätkatakse mis teevad nöörituse nõrgemaks, sest sõlmed annavad järgi või tulevad üldse lahti. Põhjus - kokkuhoid ja mõistmise puudumine, miks ei tohi jätkata.

15. Seotakse vedrude ülemine rõngas maha. Seda tehakse juhul kui soovitakse ümarat polstrit. Tasapinnalise polstri puhul on see vale, sest võtab ülemise rõnga vetruvust vähemaks ja kogu seotisele midagi juurde ei anna. Põhjus - vale juhendamine ja lahtiseletamise puudumine millal tohib ja millal mitte ülemist rõngast siduda.

16. Ja lõpuks igasugune vedrunööride vahele sidumine nn. polstri parandamine vana polsterduse puhul on vale, sest teised nöörid jäävad ikkagi väljaveninuks ning vanad vedrud enam istmesse panna ei sobi, sest on muutunud pehmeks ja purunevaks. Mõnikord klient soovib, et vanad vedrud tagasi pandaks kuid see on vale, mida ei tohiks mitte mingil juhul teha kui soovitakse kvaliteetset tulemust saavutada.

 POLSTRI VALMISTAMINE

17. Olen näinud palju sellist tööd kus just polstrite valmistamise juures jäetakse osa väga vajalikke töövõtteid tegemata. Siin on sageli loogika, et ega klient sisse ei näe ja tegelikult seda tööd ei tunne. Kuid mõne aasta pärast on polster ära vajunud ja kogu pehmendus lotendab peal. Peamiseks põhjuseks ongi polstri oskamatu valmistamine ja oluliste tööoperatsioonide tegemata jätmine.

18. Kõigepealt jäetakse sageli ära alumise vedrurõnga vahele vati paneku. Vatt peab seal olema, et säilitada vedru püstist asendit pikema aja jooksul ja takistada vedrude viltu vajumist.

19. Vedrude peale pannakse tihe kotiriie mis tuleb traadi kõlge kinni sõlmida ja ka iga verrurönga külge vähemalt kolmest kohast, kasutades sõlmeks seasörg sõlme. Siin ongi üks koht, kus jäetakse kas traadi või siis vedrude külge sõlmimata, mis jätab riidele liikumise ja hõõrdumise ja vähendab eluiga suuresti. Samti alusriide kinni õmbluse-sõlmimise puudumine suurendab polstri väljavenimist ja äravajumist.

20. Vedrude peale pandav riie kinnitatakse kindlasti väikeste papinaeltega alusraami külge pärast mererohust polstri õmblemist, sest enne kinnitatud riie võib servad alla tirida ja polstri viltu. Klambrid aga riiet kinni ei hoia. Riie naelutatakse ka mitte pingult vaid vabalt langevalt.

21. Vedrude pealisriide peale tehakse linanöörist aasad mille vahele paigutatakse ühtlase kihina palmikiud ( mererohi ) või kookuse kiud või haavapuulaast mis on spetsiaalselt polstri tarbeks tehtud. Aja jooksul on kasutatud ka rukkiõlgi, mereadru, sooheina, sisalkiudu kui ka takku. Tüüpilisem on ikkagi palmikiud või siis servadele puulaast. Mitte mingil juhul ei tehta vedrupolstrit traditsioonilise tehnika puhul sünteetilistest materjalidest nagu poroloon või mõni muu keemiatööstuse saadus.Metrerohu võib kinnitada ka selliselt, et iga võrdse koguse peale õmmeldakse aas mida saab siis ka kohe pingule tõmmata. Selline tehnika sobib eriti väiksema kogemusega, kuid on aeganõudvam.

22. Pärast ühtlaste kihi paigutamist mis on umbes 5 - 6 cm, paigutatakse täidismaterjali peale sõre kotiriie. Mitte mingil juhul ei tohi kasutada tihedat kotiriiet, sest see ei võimalda polstrit õigesti vormida ja luua vajaliku elastsust. Mõnes koolis kahjuks õpetatakse täidise pealse ka tiheda riide panemist, see on pamiselt sellest tulenev, et õpetaja ei valda õigesti täidetud kantide täitmise tehnikat ja polstri vormimist. Vahest on kasulik kasutada ka läbiõmmeldud mererohust matti, kuid seda soovitaks pigem uuele mööblile kui vanale.

POLSTRI LÄBIÕMBLEMINE JA KANDI VALMISTAMINE

23. Mererohi või muu polsterdusmaterjal, peab olema ühtlase kihina tiheda kotiriide peale laotatud, tavaliselt 4 - 6 cm. paksuselt. Pealmine sõre kotiriie laotatakse ühtlaselt polsterdusmaterjalile ja pingutatakse raami või kanditraadi külge, naelte või nõeltega, selliselt, et riiet saaks sättida. Sõreda riide puhul on tähtis jälgida lõime joont, et riie ei oleks viltu polsterdusmaterjali peal. Kui riie jääb viltu siis ei ole võimalik saavutada ühtlast ja sirget polstrikanti. Viga tehakse ka siin nii lõime joone mitte jälgimisel kui ka polstri mahavajutamisel. Polster tuleb maha vajutada, istudes, või kätega ja seejärel sõre riie uuesti pingutada. 

24. Olen näinud polstereid kus jäetakse polster läbi õmblemata ja selline polster ei kest kaua. Kogu polsterdus tuleb sõreda ja tiheda kotiriide vahele kinni õmmelda terves ulatuses 10 - 15 cm. suuruste vahedega ja hästi tugevasti kinni tõmmata. Nõrgalt kinni õmmeldud polster ajapikku vajub ära ja muutub nõrgaks ning ei kesta kaua. 

25. Kui polster on sirgete ja ühtlaste pistetega läbi õmmeldud valmistatakse ette kant. Kante nimetatakse vedrukandiks kus vedrude servas on kanditraat ja kõvaks kkandiks kui traat puudub. Kõvakant ulatub puitraami äärest kuni polstri pealmise osani ja tavaliselt ei ole kuigi kõrge. Kõvakanti tehakse toolide äärtesse ja diivanite istete tagumisse serva, kuid ka käetoe servadesse ja leeni äärtele. Kandi tegemise juures tuleb kant hästi tugevasti ja ühtlaselt täis toppida, kinnitades nõelte või naeltega puitraami või verdutraadi külge. Kandi tegemisel tehakse mitu viga, jäetakse liiga lõdvaks ei ole ühtlane või on vedrukandi puhul liiga paks. Kõikidel nendel juhtudel kant ei pea kaua vastu, muutub lõdvaks ja soodustab polstri purunemist.

26. Kant tuleb pärast toppimist õmmelda vedrukandi puhul tiheda kotiriide külge kohe vedrutraadi alla salapistega. Kõva kandi puhul naelutada puitraamile väikeste papinaeltega. Olen näinud erinevaid kinnitusi ja väga palju mitte õmmeldud kante. Kant valmistamisel ja ka pärast kinni õmblemist sätitakse ühtlaseks oraga, mille abil saab täitematerjali vajaduse korral liigutada.

27. Väga oluline on kuidas kant läbi õmmeldakse. Sageli näen just siin suuri vigu. Kant on ebaühtlaselt läbi õmmeldud, lõdvalt ja sinka vinka, mis ei hoia kanti kaua tugevana. Kasulik on kandi õmblemisel teha kõigepealt nn. sisemine õmblus kus sõreda kotiriide alt pingutatakse täitematerjal pingule. Seejärel läbiõmblus läbi mõlema riide 2 - 3 korda. Seega on kõvakant läbi õmmeldud 4 ja vedrukant 3 korda. Veel tuleb jälgida, et iga piste vahel oleks sõlm, mis ei lase õmblust libiseda ja katkemise korral hoiab polstri ikka koos. See vahe sõlmitus aga jäetakse sageli ära, sest see on topelt ajakulu. kuid kvaliteet sellest halveneb tunduvalt. Kant tuleb läbiõmmeldes teha nii, et igat pistet pingutatakse tugevasti. Formaalsel ja pingutamata kandil pole eluiga eriti kaua.

28. Kandi õmblemise juures tehakse sageli viga ka nurkade õmblemisel ja jäetakse need ümarad, kuid nurgad vajavad eriti hoolikat vormimist ja kandilise vormi puhul peavad olema teravnurgad.

PEALISPOLSTER EHK PIKEERING

29. Pikeeringu puhul on viga kui kasutatakse valesid materjale. Vana mööbli puhul on selleks mererohi, kookuskiud, kaamlikarv, hobusejõhv, puuvillavatt ja puuvillane õhuke riie. Mitte mingil juhul poroloon ja sünteetiline vattiin.

30. Teine viga mis pikeeringu puhul tehakse on, et materjal ei kinnitata aluspolstri külge, jäetakse liiga õhukeseks ja ei õmmalda puuvillase riidega kandi alla kinni. Kui need vajaminevad tööd tegemata jäetakse tekivad lohud polstrisse, kant eeldub taha ja polsterdus on mõne aastaga rikutud.

31, Pealispolsterduse suuremaid vigu on liiga lõtv katteriie kuhu lühikese ajaga tekivad kortsud. Katteriie on kasulik kinnitada kandi alla ja sealt edasi raami alla, Riide ühenduskohta aga õmmelda käsitsi ilupael.

32. Teine viga mis tehakse on valitakse liiga nõrk ja ruttu väljaveniv või hargnev katteriie. Vedrumööblil on tugev pinge ja vajab ka tugevamat katteriiet, mitte alla 400 g/m2 ja mitte alla 50 000 martindale.

33. Ilupaelte juures on suurim viga kui paelat jäetakse riide külge õmblemata.

34. Üheks katmise vigadeks on ka mustrisse mitte sättimine.

35. Samet riiete puhul on veaks kui ei arvestata karva suunda ja tehakse katmine selliselt, et helgin erinevaid toone.

36. Vead on ka need kui istme ja seljatoe jaotuse kohad ei lähe kokku. Käetoed on erinevate paksustega, Kant on istmel taga ja käetoed on kaetud ebavõrdsete otsa jaotuskortsudega.

37. Ilupaelad peavad olema sirged ja ühel kõrgusel, eriti istmete puhul.

38. Viga on ka see kui riie ei ole kahekorra keeratud rammi all, diivani põhjas ja klammerdatud ei ole sirge ja ühtlase reana.

39. Käsitsi õmbluste puhul on viga kui piste pikkus on suurem kui 8 mm. ja niit mis käsitsi õmmeldud jääb näha.

40. Kindlasti on ka viga, eriti kunstnahkade puhul kui ei arvestata materjali venivussuunda, mis omakorda soodustab kortsude kiiret tekkimist.

ILULIISTUD JA JALAD

41. Kõik puidust lakitud ja viimistletud iluliistud peavad olema terved, spoon parandatud, ühtlaselt peitsitud ja lakitud. Muidugi kui klient soovib just jätta vana ja kulunud on teine asi.

Üldjuhul peab toode ilus ja poportsioonis välja nägema kus on kasutatud õiget tehnoloogiat ja töö teostatud igati meelepäraselt.

EDU TEGIJATELE JA TELLIJATELE!